Eragon

esmaspäev, 27. september 2021

Eragon pöördus Saphira poole: Sa peaksid nüüd maanduma ja end varjama. Me läheme linna.
    Topid oma nina sinna, kuhu pole tarvis. Jälle,
porises lohe hapult.
    Ma tean. Ent Bromil ja mul on mõningaid eeliseid, mida teistel pole. Me saame hakkama.
    Kui midagi peaks juhtuma, naelutan ma su oma turjale ega lase enam kunagi lahti.
    Mina armastan sind ka.

Ma küll ei tea, mida ma tegin 2005. aastal, mil Christopher Paolini "Eragon" eesti keeles välja anti, aga lugemata ta mul tookord jäi. Nüüd jõudsin ringiga tema juurde tagasi. Tutvusringkonnas on seda raamatut palju kiidetud ja kuigi ta on telliskivimõõtu, siis... nojah, kas raamatu paksus on kunagi näidanud raamatu headust?! :)

Algus oli paljutõotav: "Üks poiss... Üks lohe... Maailm täis seiklusi!". Sellised laused kohe kutsuvad lugema.  Otsemaid meenus "Sõrmuste isanda" filmist lause, mis eesti keeles on ehk midagi sellist nagu "üks sõrmus, mis valitseb neid kõiki" ("one ring to rule them all").
Edasine oli küll seikluslik, aga minu jaoks tuttavlik, veniv ja lihtne. Ärge nüüd minust valesti aru saage! Lohe Saphira ja libakass Solembum meeldisid mulle algusest peale. Väga stiilsed tegelased! Tahaks kirjutada, et armsad, aga lohe, kes oma kihvadega suudab vaenlasi tükkideks rebida, pole ometigi armas. Ega ju?! :) Pigem on põhjus selles, et olen juba varem üksjagu fantaasiakirjandust lugenud. Kui räägiti iidsest keelest, siis meenusid mulle Ursula K. Le Guini Meremaa lood. Urgalid meenutasid orkisid Tolkieni "Sõrmuste isanda" raamatutest. Ja nii edasi ja nii edasi. Samas on see ladus lugemine, mis sobib väga hästi ka noortest palju noorematele ja lugedes võib avastada, et ei tahagi seda, va telliskivi niipea käest ära panna. Lisaks, kuigi lugu on üsna sirgjooneline, võib mõnigi asi vaevama jääda. Mina tahaksin hirmsasti teada, kas minu oletused nõid Angela ennustuste kohta peavad paika. Tundub, et selleks tuleb mul vähemalt teist osa sellest neljaosalisest sarjast veel lugeda. Eks näis! :)

Sisust etteruttavalt nii palju, et see on maast nimega Alagaësia. Carvahalli lähedal elab talupoiss Eragon oma onu Garrow talus lihtsat elu. Ühel jahiretkel leiab ta imeliku sinise kivi. Poiss viib kivi koju lootuses see liha või raha vastu vahetada. Kivi millegi vastu vahetada siiski ei õnnestu ja õige pea selgub, et kivi polnudki kivi vaid hoopis lohemuna. Lihtsast talupojast Eragonist on ühtäkki saanud Loheratsanik ning ta mässitakse Impeeriumi võitlustesse ja intriigidesse. Õnneks on tal sel teekonnal abilisi.

Ja nüüd... lugema!

0 köhatus(t):

Postita kommentaar