Unenäovaras

reede, 13. august 2021
Jonas kuulis isa käekella tiksumist.
"Kas ta on käinud ka teiste laste juures?" küsis ema sosinal.
"Peaaegu igaühe juures. Kõige hullem oli lugu vahest Borisi juures. Borisile annab ta ema ainult õunu ja porgandeid. Ta ütleb, et maiustused on hammastele kahjulikud ning et Boris läheb nendest liiga paksuks. Meie ei taha talle ka enam midagi anda —  ta käib kogu aeg nurumas. Sellepärast mõtles Boris endale välja maiustustepuu. See on täis karamelle ja dropse ja mündikomme. Sihuke magus puu. Hops, tuleb aga Unenäovaras ning võtab terve puu kaasa. Kisub otse maa seest välja. Puujuurte peal olid veel soolatud maapähklid, suhkurdatud maapähklid ja maapähklid šokolaadis...

Laenutasin endale unejutuks Karel Verleyeni raamatu "Unenäovaras". Kuna ma ei mallanud õhtut oodata, siis lugesin ta päise päeva ajal läbi :).

Väike Vereni linn peaks olema koht, kus kõik lapsed on rõõmsad ja õnnelikud. Arusaamatul kombel kostub majadest õhtuti hoopis nuttu ja karjumist. Lapsed ei julge magama minna ja veel vähem tahavad nad und näha. Unenägudes käib musta mantli ja kaabuga varas, kes näppab neilt nende kõige kallimad aarded. Nii sõidabki hoopis õel Unenäovaras Bennie uue värvilise jalgrattaga, paitab Katrieni poni Jokkelit ja nopib Borisi maiustusepuult klaaskompvekke. Jonas jääb ilma oma unenäo-Maisust ning Maisu ehk Marlies on Jonasele väga kallis nii unenäos kui päriselt. Kuna vanematest ei ole mingit tolku, siis otsustab Jonas Seppe abiga ise Unenäovarga kinni nabida. 

Alguses oli mul tunne, et seda nii-öelda kasvatuslikku elementi on tsipa palju ja see lörtsib kogu loo ära. Siis meenus mulle, et väiksena ei pannud vähemalt mina selliseid märkusi üldse tähele ja kepslesin rõõmsalt tüütutest kirjakohtadest üle :). Lugu on ometigi põnev! Ainult und enne lõppu küll ei tule...

0 köhatus(t):

Postita kommentaar