Leo ja ninakoll

esmaspäev, 17. mai 2021

 


Johanna-Iisebel  Järvelill
e kirjutatud raamat "Leo ja ninakoll" on mõeldud kõigile lastele, kellele ei meeldi nina nuusata. Kuna sellest keelduvad enamsti väiksemad lapsed, kes ise veel ei pruugi lugeda osata, siis peaksid lapsevanemad või vanemad õed-vennad neid raamatu lugemisega aitama.

 Ma olen veendunud, et nii mõnigi laps haarab järgmisel korral, kui nina vaja nuusata kibekiiresti taskurätiku järele. Te kahtlete? Aga katsetage oma lapse või väiksemate õdede vendade peal järele, kas mõjub. Ja võite siia postituse alla komentaaridesse teada anda, kas see raamat oli abiks või mitte. Jään huviga ootama.

Aga nüüd veidi sellest "imeraamatust" lähemalt:

Selle raamatu peategelaseks on väike poiss nimega Leo, kes külmetus ja jäi haigeks. Talle tekkis nohu ja tatti voolas nii mis kole. Aga tema ei tahtnud nina nuusata ega ka emal nohurohtu lasta panna. Selle asemel pühkis ta oma nina vastu diivani äärt puhtaks. (Ema seda muidugi ei näinud.) Diivanile jäi kole plekk. Aga edasi juhtus midagi päris eriskummalist. See ninakoll hakkas Leoga rääkima ja soovis temaga mängida. Leo tahtis väga kellegagi mängida ja oli lahkesti nõus oma mänguasju jagama. Aga ninakollil olid hoopis teistsugused plaanid ja mitte just eriti ilusad. Millised täpselt, pead aga ise järgi uurima, sest kui ma kõik ära räägin, ei ole raamatut enam üldse huvitav lugeda. 

"Ma tahan mitut autot! Ma tahan seda sinist autot ka, mis sinu käes on! hüüdis ninakoll ja võttis Leo käest auto ära. "Sa võid nendega mängida küll," ütles Leo ehmunult. Ta mõtles, et äkki on ninakollil lihtsalt paha tuju. Mõnikord on temal ka. Näiteks siis, kui ema ei osta talle jäätist, teeb see tuju täitsa kurvaks. Aga see ei olnud nii! Ninakoll ei osanud...."

Siinkohal jätan jällegi loo pooleli, et ikka põnevus säiliks raamatu lõpuni. Aga teile mõnusat lugemist ja uurige siis välja, mida see ninakoll teha ei osanud.

0 köhatus(t):

Postita kommentaar