Halloweenipuu

esmaspäev, 12. aprill 2021

Nüüd käis taevas nii suur luudade tunglemine, et see ei jätnud enam ruumi pilvedele ega uduvinele, ja kindlasti mitte udule või poistele. See oli üüratu luudade liiklusummik, nagu oleksid kõik metsad maa peal ühekorraga loovutanud oma oksad, mis seejärel kammisid läbi sügisesed põllud ning lõikasid maha ja sidusid kõvasti kokku kõik viljakõrred, et saada häid pühkijaid ja koristajaid, siis aga lendasid taevasse.
Nii tulid siia kõik tagaõuede pesunööritoed kogu maailmast. Ja koos nendega tulid rohupuhmad, umbrohuvarred ja põõsaoksad, et karjatada pilvelambaid, puhastada tähti ja sõidutada poisse.

 Olin meeldivalt üllatunud, kui avastasin, et minu lemmikkirjanik Ray Bradbury sulest on ilmunud raamat, mille tagakaanele on kirjutatud "noorteromaan". "Halloweenipuu" ei ole siiki noorteromaan selle tavapärases tähenduses st seal ei ole murdeea probleeme, romantikat ja eneseotsinguid. See on hoopis lugu kaheksast elurõõmsast poisist (üks vähem, kui teised), kes tuhisevad läbi sajandite ja tutvuvad Halloweeni ajalooga.

Bradburyst on mõnevõrra keeruline kirjutada, sest see, kuidas ta kirjutab, on isegi olulisem, kui see, millest ta kirjutab. Kokkuvõtvalt võib tõesti öelda, et ühel Halloweenil viib salapärane härra Moundshroud seitse poissi ajarännakule, kus nad saavad teada Halloweeni uskumustest ja kommetest ning püüavad samal ajal päästa oma head kamraadi Pipkinit. Nii kolavad nad Egiptuse hauakambrites, vilistavad Notre Dame katedraali jaoks kohale veesüliteid ja lõbutsevad Mehhikos surnute päeval. Samas on see kirjutatud nii piiritu fantaasiaga, et see tuhisemine haarab endasse, mässib su sisse. Kindlasti on Halloweenist parem lugeda hilissügisel, mis loodus sureb ja õhus kohe on seda hirmu ja õudust. Samas oli nüüd kevadel seda lugedes tunne, et pimedus hiilis ligi, kuulsin nõidade kriiskeid ja tundsin külmi tuuleiile.

Kui nüüd midagi ette heita, siis sisu hoogsus muutus juba tormakuseks. Ma saan muidugi aru, et mida nooremad me oleme, seda rohkem meie ööd peavad mahutama. Saati kui Pipkini elu oli ohus. Teiseks, kuna olin lugenud varem "Vist on kuri tulekul", siis jäi see lugu tsipa igavaks.

0 köhatus(t):

Postita kommentaar