Tere jälle, Paddington!

esmaspäev, 2. jaanuar 2017
Paddington köhatas, ja see kajas toredasti vastu. Siis istus ta natuke aega keset tuba, segas pulgaga värvi ja mängis kajaga.
Ümberringi oli nii palju põnevaid asju. Paddingtonil oli tõeliselt raske valida, millest alustada. Viimaks otsustas ta värvima hakata. Valinud ühe isa Browni kõige parematest pintslitest, kastis ta selle värvipotti ja vaatas toas ringi, kuhu see värv võiks sobida.

Saja Aakri metsas elavat karupoeg Puhhi on siin blogis juba tutvustatud. Otse loomulikult ei ole ta ainus karu, kes uhkelt lasteraamatute lehekülgedel ringi patseerib ja suuri, suisa hiigelsuuri mõtteid mõlgutab ja – oh, õudust! – vahel ka need mõtted teoks teeb. Kus sa sellega! On ometigi ka Peruust pärit hästikasvatatud karupoeg Paddington (Pädington), kelle perekond Brown leiab Inglismaal Londonist Paddingtoni jaamast.

Lugesin Michael Bondi sulest ilmunud Paddingtoni-lugude teist raamatut: "Tere jälle, Paddington!". Paddington on ennast Brownide kodus, Windsori Aedade tänava majas number 32, mugavalt sisse seadnud ja kõigile armsaks saanud. Kuna karu pidamine perekonnas tähendab suurt vastutust, otsustab isa Brown tema jaoks ühe tühjana seisnud toa ära remontida. Enne kui ta seda jõuab teha (loe: seetõttu, et ta alustamist kogu aeg edasi lükkab), otsustab Paddington ise värvimist ja tapeedi seina panemist proovida. Millegipärast ei kuku asjad üldse välja nagu peaksid. Olgu selleks siis remondi tegemine kui ka teised asjad, millega ta selles raamatus tegeleda otsustab: perekonnapildi tegemine, jõulukingituste ostmine peenest kaubamajast, ihnsa naabrihärra Curry sissesõidutee lumest lahti lükkamine, Guy Fawkesi päeva jaoks ilutulestiku tegemine, murdvarga tabamine... Paddingtoni peale ei saa siiski keegi perekonnast pahaseks, sest ta on üks tõeliselt heasüdamlik karu ja ta tõepoolest püüab kõike õigesti teha.

Sõrmi appi võttes püüdsin kokku arvutada, mitu raamatut Paddingtonist üldse välja on antud. Sain tulemuseks 26, mis tähendab, et selle karu kõige vahvamatest seiklustest loeme me ka edaspidi.

Üllatussumin täitis toa, kui sealt [pakist] tuli välja kenasti nahka köidetud taskuraamat, mille kaanele oli kullaga trükitud nimi Paddington Brown.
Paddington ei osanud äkki midagi öelda, aga onu Gruber raputas pead. "Ma tean, et teile meeldib oma seiklusi kirja panna, härra Brown," ütles ta. "Ja teil tuleb elus nii palju seiklusi ette, et ma olen kindel, et teie esimene märkmik on juba peaaegu täis."
"Ja ongi," ütles Paddington siiralt. "Ja ma olen kindel, et mul seisab ees veel palju seiklusi. Minuga lihtsalt juhtub kogu aeg midagi. Aga siia kirjutan ma üles ainult oma kõige vahvamad seiklused!"

0 köhatus(t):

Postita kommentaar