Kuidas minna pooleks?

kolmapäev, 10. veebruar 2016
"Sa vapper valge hiir! Kuidas sai mulle mõttessegi tulla, et ma su ära võiks süüa. Küll sind, vaesekest, on elu ikka väntsutanud. Kuid ma olen kindel, et sind ootab suur tulevik, mu väike kangelane!" 
Tuust pühkis oma pehme käpaga härdalt silmi. Ta otsustas, et ei söö ilma eelneva vestluseta enam iial ühtki hiirt."
 
Terve selle raamatu lugemise ajal, mõtlesin ma, miks on raamatul selline pealkiri "Kuidas minna pooleks nelja päevaga". Algul arvasin, et ilmselt on see raamat nii naljakas, et sa lihtsalt oled kogu aeg naerust kõveras ja lõpuks tekibki oht pooleks minna...tean küll, et see ei ole kuigi reaalne, et inimene pooleks läheb, eriti veel naermisest, aga kui ikka südamest ja täiega naerda ja nii neli päeva järjest... no siis võivad ikka kurvad tagajärjed olla küll. See selleks, edasi lugedes taipasin, et põhjus peab olema milleski muus. Mitte, et see raamat naljakas ei oleks, on küll, selliseid kohti oli mitmeid, mis mind naerma ajasid, aga mitte nii, et ma suurest naerust pooleks minema hakkaks. No kuna uudishimu oli suur, miks ikkagi selline pealkiri, lugesin ma muudkui edasi ja edasi kuni olingi raamatu viimase leheküljeni jõudnud. Ja teate alles seal sain ma aru, millest selline pealkiri. See oli seal selgesõnaliselt kirjas ja oli seotud selle tegelase bakteriga.
Pean ütlema, et siin on autor pealkirja panemisel teinud väga õige otsuse. See kutsub lugema!

Kairi Printsi raamat "Kuidas minna pooleks nelja päevaga" on vahva lugu bakter Bobist, kes otsib kohta, kus olla õnnelik ning kassist, kelle nimi on von Tuust. Loomulikult on siin raamatus veel teisigi toredaid tegelasi nagu vana telefoniputka, hiir Blondi, kaamel Valentina, Toni Karakter, Norbert Dollar ja paljud paljud teised.

Selle raamatu tegelane bakter Bob on kerabakter ja ta on suur rännumees. Talle meeldib üksinda olla ja ei ole just eriti suur suhtleja, kohates teisi hoiab ta pigem vaikselt omaette. Võrreldes teiste raamatu tegelastega, on tal üks suur eelis. Nimelt tema näeb kõiki ja kõike, mis ümbruskonnas toimub, aga teda ei näe mitte keegi, sest ta on silmale nähtamatu. Isegi kass von Tuustil pole aimugi, et tema turjal üks Bobi nimeline bakter elutseb.

Siin raamatus ta siis seiklebki ühe looma seljast teise selga ja otsib maailmas oma kohta. Kohta, kus olla rõõmus ja lõpuks ometi pooleks minna.

"Mis saab olla suurem õnnistus kui pooldumine? Meie, inimesed, muidugi eriti poolduma ei kipu, kuid bakteri jaoks on pooleks minemine tema elu tipphetk, midagi sellist, nagu meile on esimene koolipäev, suur armastus, laste saamine ja muud sellised asjad. Ta valmistub oma hinges pooldumiseks kogu elu ning kui viimaks on saabunud hetk, mil bakter on õnnelik, oma eluga rahul ja tal on mugav olla, siis see juhtubki. Ta venib, venib, venib ja läheb pooleks, ühest bakterist saab kaks bakterit. Kaks Bobi, üks õnnelikum kui teine"

0 köhatus(t):

Postita kommentaar