Kits, keda polnud

kolmapäev, 17. veebruar 2016
- Nad ütlesid alati, et ta on nende poeg, ehkki oli juba miilide kauguselt  näha, et see ei saanud tõsi olla.

- Ja kõike seda hoolimata...ettekuulutusest!

- Ja see, mis see veel on? - küsis pikaldane hiir.

- Midagi, mis öeldakse, et juhtub ja kunagi ei juhtu, välja arvatud filmides, kuid mida paljud inimesed usuvad - vastas talle siga.

- Ettekuulutus ütles: "Nad väljast tulevad ja ühe nokatäiega teid ära söövad".

(kanade kangelasteost)

Sain jõuludeks raamatu.  Hispaaniakeelse. "La cabra que no estaba" ("Kits, keda polnud"). Kirjanikuks on jutuvestja Pablo Albo ja mustvalged pildid joonistas Guridi. Vahel oli ka järjehoidja, mis sisaldab mooniseemneid ja mille võib kevadel potti või peenrasse istutada.
Poleks arvanud, et keegi mu sõpradest-tuttavatest mulle nii toreda raamatu kingib. ¿eh?

Eks sellepärast pidingi selle raamatu ise endale kinkima :).
Alguses olin küll tsipake pettunud, sest raamat oli kohale jõudes loodetust poole õhem ja  ei näinud pooltki nii kutsuv välja, kui interneti raamatupoes. Sirvisin teda ja ohkasin kurvalt.
Nojah, aga nagu alati või siis enamasti, selgus lugema ja vaatama asudes, et tegelikult oli ta isegi õblukesena huvitav. Südamlik pealekauba.

Ühel hommikul ilmus päike taevasse ja pimedus pages peitu. Päike riiiingutas ennast, riingutas kohe kõik oma kiired välja. Päikese saabumine, otse loomulikult, äratas kõik talu loomad üles. Esimesena ärkas muidugi kukk ja kukkus kohe kirema. Siis tõusid üles kanad, eesel, siga, hiired... ja... oot, aga kits?  Ühtäkki kostus kusagilt kitse karje. Selline verdtarretav!
(No tõepoolest, kas ma olen ainus, kes õudusfilme on vaadanud?!)
Keegi ei teadnud, kus kits on ja mis temaga on juhtunud... aga kõikidel oli lugu rääkida. Lugu sellest, kuidas nemad ennast ükskord leidsid kusagilt, kuhu nad täiesti arusaamatul kombel olid jõudnud (eesel), hirmsast ettekuulutusest ja ülimast vaprusest (kanad), võimalusest vabaks saada (siga). Lõpuks ilmub kohale... (seda ma ei saa öelda) ja aitab kitse üles leida. Kitsega on vahepeal midagi juhtunud... (seda ei saa ka öelda).

See on tore lugu taluelust. Kuigi selle raamatu autor on jutuvestja, peaks seda lugu lisaks kuulamisele ka vaatama. Peale piltide annab meeleolu edasi teksti suurus ja paigutus.

0 köhatus(t):

Postita kommentaar