Palle unenägu

kolmapäev, 2. september 2015
Palle astub sisse igasse poodi ja mitte kuskil pole ühtegi inimest – kõik on kadunud.
Palle läheb ka kommipoodi ja sööb šokolaadikomme.
Ta teab väga hästi, et niimoodi ei tohi teha, aga ta on üksi terves maailmas ja siis pole sellest lugu.

Palle meelest on tore terves maailmas üksi olla. Ta läheb aedviljapoodi ja sööb mõne õuna. Kõiki õunu ei jaksa ta ära süüa, aga topib kaks apelsini taskusse.
Kus küll kõik inimesed on?

Palle unenäost rääkis mulle esimest korda üks väga hea sõbranna. Kõndisime Eesti väikelinnas ja sõbranna kurtis, et kuigi üldiselt on kõik väga tore, tunneb ta ennast uues kohas vahel nagu Palle unenäos.
Hiljem sain teada, et tegu on ülipopulaarse jutuga, mille raamatuid otsitakse tikutulega taga. Välja on antud seda Jens Sigsgaardi toredat (pildi)juttu eesti keeles suisa neli korda – 1959., 1982., 2008. ja 2014.aastal – ja otse loomulikult selgus, et KÕIK mu tuttavad on seda lapsepõlves lugenud. Vähemalt kõik peale minu.... Sündisin ilmselgelt valel ajal!

Raamatul on tegelikult kaks autorit: Arne Ungermanni pildid moodustavad poole raamatust, seega viisakas kummardus ka talle. Pildid on väga toredad ja ilusad!
Lugu ise on lihtne, aga südamlik. Väike Palle ärkab hommikul vara üles ja avastab, et ta on maailmas üksi. Kohe päris üksi! Ei ole ema, isa, trammijuhti, poemüüjat... Mitte kedagi! Terve linn on tühi! Otse loomulikult, sest kuidas siis muidu, avastab Palle, et ta võib nüüd kõike lubamatut teha: võtta poest kommi, pangast raha, sõita trammiga, käia murul... Kuigi see kõik on nii tore, saab ta ühtäkki aru, et pole sugugi lõbus terves maailmas üksi olla.

Jah, ideaalne unejutt!

0 köhatus(t):

Postita kommentaar