Tänavakass Bob

esmaspäev, 15. detsember 2014
Oli hetki, mil ma küsisin endalt, kas minu ja Bobi vahel ei toimunud ehk mingi telepaatiline side. Ilmselgelt suutis ta vahel mu mõtteid lugeda ja tegi seda ka praegu. Ta teadis, et ma teda vajan ja oli kogu aeg mu kõrval, püsivalt kusagil läheduses, pugedes mulle kaissu, kui ma teda kutsusin, ja tõmbudes veidi eemale, kui mu seisund halvenes.
Ta nagu teadnuks, mida ma tunnen. Vahel, kui ma tukkuma jäin, tuli ta minu juurde ja seadis oma näo minu näo lähedale, otsekui küsides. "Vennas, kas kõik on kombes? Ma olen siin, kui sa midagi vajama peaksid."

Inglise kirjaniku... Eih, proovime uuesti! James Boweni – elu hammasrataste vahele jäänud inglise tänavamuusiku ja endise narkomaani – raamat "Tänavakass Bob" räägib sellest, kuidas ta ühel päeval leidis oma kortermaja trepikojast ruuget värvi räsitud kõutsi. See, mis alguses tundus juhuslik kohtumine, kujunes kestvaks kooseluks. Narkovõõrutusravil olev James püüab küll alguses Bobi minema peletada, teda vabaks lasta, aga Bob ei ole sellisest rändurielust üleüldse huvitatud. Bob on otsustanud, et talle meeldib elada sotsiaalkorteris koos Jamesiga ja tänavatel teda saata. Kui üksinda musitseerides peetakse Jamesi päevavargaks ja kõntsaks, siis tänu nurruvale saatjale hakkavad ka inimesed temasse paremini suhtuma. Elu ei ole siiski meelakkumine piimalakkumine ja tänavatel töötades tuleb ette nii solvanguid, rünnakuid kui ka seadusega pahuksisse sattumist.

See asjalik raamat ei pane ainult kõiki Bobi jumaldama (seda kohe kindlasti!) vaid ka vaatama tänavatel elavaid inimesi tsipakene lahkema pilguga. "Tänavakass Bobist" on inglise keeles ilmunud ka lastele mõeldud versioon, aga oma praeguses asjalikkuses ja eheduses on see kindlasti palju huvitavam.

Bobi ja Jamesi tegemisi saab jägida ka Facebookist.

0 köhatus(t):

Postita kommentaar