Percy Jackson ja välguvaras

esmaspäev, 27. oktoober 2014
Minu teekond läbi Olümpose kulges otsekui mingis uimas. Möödusin paarist itsitavast metsnümfist, kes minu pihta oma aiast oliive loopisid. Turukaubitsejad pakkusid mulle müügiks pulgaambroosiat ja uut kilpi, mis pidi olema ehe särakoeline koopia Kuldvillakust, täpselt nagu Hephaistose TV-st näha võis. Üheksa muusat häälestasid pargis kontserdiks muusikariistu ja väike publik hakkas kogunema – satüürid ja najaadid ning salk kauni välimusega teismelisi, kes võisid olla väiksemad jumalad ja jumalannad. Keegi ei paistnud ähvardava kodusõja pärast muret tundvat. Tegelikult näisid kõik olevat lausa peotujus.

Ausalt öeldes ei olnud ma alguses isegi kindel, kas ma Rick Riordani raamatut "Percy Jackson ja välguvaras" lugeda tahan. Miks? Kuigi Antiik-Kreeka müüdid tundusid mulle juba lapsepõlves põnevad, olin televiisorist varem näinud raamatul põhinevat filmi ja, võtke heaks või pange pahaks, see ei meeldinud mulle üldse. Võib-olla tuleb mütoloogilisi tegelasi vaimusilmas ette kujutada ja teleekraanil kaotavad nad oma erilisuse.
No vot, aga raamat oli filmist palju parem. Raamat oli isegi VÄGA HEA. Lugesin selle läbi ühe päevaga, sest seiklused olid haaravad ja jutt nii voolav, et ma lihtsalt ei suutnud teda varem käest panna.

Percy Jacksoni elu on suhteliselt niru. Olgem ausad, kui sa oled düsleksik ja kannatad ADHD  (tähelepanu puudulikkuse ja hüperaktiivsuse häire) all, tekitad igal õppeaastal mingi sellise jama, et sind koolist välja visatakse, siis ei ole olukord just kiita. Lisaks on Percy ema abiellunud Gabe Uglianoga, kes on maailmaklassi jobu ja teeb poisi elu suvevaheaegadel põrguks.
Selgub, et asjad võivad veel hullemaks minna. Alles siis, kui allmaaisanda saadetud Armulised Percyt ründavad, Zeus teda oma välgunoole varguses süüdistama hakkab, poiss poolevereliste laagrisse põgeneb ja oma tõelise isa nime teada saab – alles siis kisub kõik kiiva. Pole midagi hirmsamat kui elu pooleverelisena! Õnneks on Percyle tema tõeotsingul abiks  tema valvur satüür Grover ja Athena tütar Annabeth.

"Percy Jackson ja välguvaras" on esimene raamat sarjast "Percy Jackson ja olümpialased". Kui te Olümpose jumalatest midagi olete kuulnud, siis on see suurepärane. Kui ei, siis ei ole ka midagi katki, sest loo käigus seletatakse kõik ära, saati kui ka Vana-Kreeka tegelasedki on ajaga kaasas käinud ja neid on raske ära tunda. Näiteks kes oleks võinud arvata, et Styxi jõe paadimees Charon on tänapäeval riietatud stiilsesse itaalia ülikonda.


Raamatust on kirjutanud ka Liisi. Tema muljeid saad lugeda SIIT.

0 köhatus(t):

Postita kommentaar