Tulipunane Friederike

esmaspäev, 20. jaanuar 2014
"Ma usun," ütles Annatädi, "et see oli minu nõbu, kes viiekümne aasta eest ühel päeval ära kadus, aga tollal oli tal teine nimi."
"Nimevahetused olid ikka tema eriala," tähendas Kõuts. "Ma tundsin ta kohe ära, aga pidin ju suu kinni pidama." 

Christine Nöstlinger´ ilt on ilmunud uus lasteraamat "Tulipinane Friederike". Eesti keeles ilmub ta esmakordselt kuid tegelikult on see autori esimene lasteraamat, mille esmatrükk ilmus 1970ndal aastal Austrias.

 See on raamat, mis räägib ühest punapäisest tüdrukust ja sellest, kui raske on olla teistsugune. Teistsugune? Punased juuksed ei ole enam sugugi haruldane nähtus, kuid tol ajal järelikult olid. Pealegi Friederike juuksed olid teistmoodi punased: paar salku olid punased kui tomat, tukalokid olid porgandikarva, suurem osa juukseid aga vaarikamahlapunased. Peale selle olid tal tedretäpid ja ta oli üpris paks. Friederike elas Annatädi juures ning tal oli ka kass Kõuts. Lapsed narrisid Friederiket tema punaste juuste pärast. Iga kord kui Friederike neist mööda juhtus minema hüüdsid nad: "Tulipunane Friederike sealt tuleb! Peas tuli, tuli tal põleb!" 

Friederike muutus alati pärast seda kurvaks. Kord üritas ta isegi oma juuksed ära lõigata aga kolme tunni pärast olid need sama pikad tagasi kui ennegi. Mõelge kui tore oleks, kui teie juksed ka kolme tunniga tagasi kasvaksid. Te saaksite endale igasuguseid soenguid lõigata. Katsetaksite milline te näeksite välja kiilakana, lokkis juustega, poisipeaga või siis hoopis punkarina...

Selles raamatus olev jutt on üks näide kooli kiusamisest, kus ühte last kiusatakse sellepärast, et ta näeb välja teistsugune, kui teised. Teda noritakse ja tagatipuks loobitakse veel kividega. Sellist asja ei peaks mitte ükski laps taluma. Ainult isekad ja rumalad lapsed narrivad teisi. Targad lapsed käituvad teisti. Mõelge nüüd hästi järele, kas teie olete kedagi pidevalt narrinud või kiusanud? Nüüd pange ennast ise tema olukorda ja kujutage ette, et just teie olete see kiusatav....ei ole just meeldiv tunne või mis?. Seega mõelge ennem kui kellegi kallal vaimset või füüsilist vägivalda kasutama hakkate.
Aga aitab nüüd manitsustest, tagasi loo juurde.

Kiusamise tõttu otsustas Friederike midagi ette võtta. Lahendus saabus ootamatult... nimelt leidis ta ühe punase raamatu vahelt kirja isalt, kes kutsus ta enda juurde kui ta seda ise tahab ja ta kurb on. Seda otsustaski Friederike teha. Kes siis ei tahaks minna kohta, kus keegi kedagi ei narri ja kõik üksteist aitavad. Aga isa juurde jõudmiseks pidi ta oskama lugeda punast raamatut ja see ei olnud üldsegi mitte tavalises kirjas. Annatädi oleks pidanud seda lugeda oskama, aga ta oli juba vana ja ei mäletanud enam. Seega pidid nad teise lahenduse otsima.

Kas teie saate aru, mis sinna kirjutatud oli? RE ISKE STAB TUN DA EGA.

Mis sinna raamatusse oli kirjutatud ja kuidas nad selle lugemisega lõpuks hakkama said peate ise lugema, sest kui ma kõik ära räägin ei ole enam põnev.

Raamatus oli mitmeid ootamatuid sündmusi. Kui ma arvasin, et lugu hakkab lahendust leidma, tuli välja mingi uus olukord, millele oli vaja lahendust leida. See oli mõtlema panev ja põnev lugu täis ootamatuid sündmusi ja lahendusi.

0 köhatus(t):

Postita kommentaar