Väga kriminaalne lugu

kolmapäev, 6. november 2013
Mõni raamat muudab meele heaks juba siis, kui ta lihtsalt kätte võtta. Lugemisest rääkimata.
"Mauno saladuslik kadumine" lonkles lõbusalt kaanel ja selle all oli väiksemas kirjas ja veripunaselt "väga kriminaalne lugu".  "Ah, või mitte lihtsalt kriminaalne lugu vaid kohe väga. Vaata, aga vaata!" mõtlesin ma ja juba kerkis vaevumärgatav muie suule. Keerasin raamatu ümber, lugesin tagakaanelt tutvustust ja hakkasin naerma.

Taevast kolksti alla sadanud ülinakkava viiruse tulemusel muutuvad digitaalseks peale kohaliku ullikese Mauno nii raamatukoguhoidjad kui ka eesti keele õpetajad ja isegi üks lastekirjanik. Tagatipuks selgub, et ülinakkav viirus on ära digitaliseerinud kõik lähikonna raamatukogudes olevad lasteraamatud.

Kõlas kuidagi väga tuttavalt :). Kui siinkohal jäi arusaamatuks, miks ma nii tõsisest ja õudsest juhtumist lugedes naerma hakkasin, siis selles on süüdi härra Ilmar Tomusk, kes on selle kriminaalasja nii ladusalt ja humoorikalt üles kirjutanud. Ärge muretsege, võin teile kinnitada, et tänu 5. klassi poiste (Elmar ja Andreas) nutikusele ei jää keegi internetiavarustesse hulkuma ja kõik pääsevad õnnelikult pärismaailma tagasi.

Seniloetud kolmest Tomuski raamatust on see kindlasti parim ja ma ei ütle seda ainult sellepärast, et see on kui kummardus raamatutele, raamatukogudele ja raamatukogutädidele (altkäemaksuks sobivad palju paremini näiteks mandariinid).  Lugu ei veeeeninud, oli parajalt pikk ja muhedate tegelastega. Minu süda kuulub nüüdsest Maunole, kes pole küll kõige teravam pliiats karbis, aga on selle eest väga isemoodi.

Nii istuski ta päevad läbi kodus, vaatas aknast välja, luges pilvi ja mõtles oma tarku mõtteid.
„Kuidas küll need pilved seal taevas püsivad,” ei saanud Mauno aru, „ ja miks nad alla ei kuku? Ja kui Kuu on juustust, siis  miks ei ole hiired seda veel ära söönud?” Maunol seisis juustutükk tavaliselt laual ja teinekord olid hiired sellest öö jooksul peaaegu poole nahka pistnud.
Maailmas oli sedavõrd palju asju, mille üle mõtiskleda, et Maunol lihtsalt ei olnud aega tühiste asjadega tegelemiseks.


Osa raamatust on loetav siin.

0 köhatus(t):

Postita kommentaar