Mooooola!!!!!

reede, 30. august 2013
Susanna ütleb, et kui mõni inimene Hispaanias psühholoogi juurde läheb, siis sellepärast, et mujalt on ta juba igalt poolt välja visatud; et vanasti saadeti sihuke mõnele üksikule saarele, aga nüüd, kus kogu maailm kihab hiinlastest, pole üksikuid saari enam suurt järele jäänud ja et sellepärast ongi olemas psühholoogid.

(sulatõsi)

Avastasin blogi kirjutuslaua sahtlist ühe lõpetamata postituse. Hakkasin maikuus kirjutama Hipaania kirjaniku Elvira Lindo raamatust "Manolito Prillipapa", aga siis... teate küll: alguses mõtlesin, et homme lõpetan, siis lükkasin ülehomse peale, siis tuli juba suvi ja suvel ei peaks ometigi umbses toas arvuti kohale kummardudes raamatutest kirjutama. Saati, kui selleski raamatus on juttu koolist (hirmus, jah!) ja saati, kui seda teost oli raamatukogus nii palju riiulil, et mul tekkis kuri kahtlus, et seegi tore lugu on koolides kohustuslikuks lugemiseks alandatud.

Isegi juhul, kui viimane kahtlus osutub tõeks, ei maksa küll kellelgi minu õlale nutma tulla. Elvira Lindo Manolito-raamatud on minu lemmikraamatud! Jah, justnimelt raamatud, sest kuigi eesti keelde on neist tõlgitud ainult üks (see esimene), siis kirjutanud on ta neid kaheksa. Seitse kirjutas Elvira ühes jutis, aga see viimane, vat see viimane pealkirjaga "Parem Manolo" ("Mejor Manolo") ilmus alles eelmisel aastal (11 aastat eelkäijast hiljem). Ilmselgelt hakkas ka kirjanik ise oma tegelaskujust ja viimase lahedast suuvärgist puudust tundma. Vestlustes ta küll kinnitas, et nüüd on küll kõik, aga mine sa tea :).

Seda raamatut alustades tuleb enne silmad sulgeda ja ette kujutada. Kujutage ette seda maad Eestist lõunas, kus päike paistab lagipähe ja palavuse talumiseks tuleb hästi aeglaselt kõndida ning teha kõike veeeeenitades. Kuskil seal maal, mille nimi on Hispaania, asub linn nimega Madrid (juhtumisi ka Hispaania pealinn) ja selles linnajagu nimega Carabanchel  (Alto). Ma ei usu, et Carabanchel (Alto) ja selle elanikud erineksid teistest Hispaania kohtadest ja nende elanikest. Majad on samamoodi kobaras koos, vanamehed tiksuvad samamoodi õhtuti baaris, lapsed tiirlevad samamoodi kioski ümber ja mängivad pargis, vanemad arutavad samamoodi hilisõhtul, kui palju neil veel laene on tagasi maksta, jalgpall on samamoodi väga oluline... Ainus erinevus seisneb selles, et Carabanchel (Alto)´s elab Manolito oma perekonnaga: veoautojuhist isa, võimukas ema, galantne vanaisa, kes on otsustanud surra enne milleeniumi tulekut ja vend Imbekas. Imbekas ei ole otse loomulikult tema õige nimi, aga ta nägi sündides nii Imbeka moodi välja, et Manolito, vaatamata ema keeldudele, kutsub oma väikevenda kogu aeg nii. 
Kuigi viimases raamatus selgus, et Manolito õest Chirlist võib saada kuulus laulja (Chirli sünnib hiljem) ja Imbekast rikas itimees ja Manolo tuleviku kohta arvasid kõik, et... khm...nojah, eks see selgub hiljem, siis tegelikult peaks juba esimesest raamatust peale selge olema, milleks Manolitol annet on. Justnimelt: entsüklopeediate kirjutamiseks, sest see poiss alustab jutustamist alati "aegade algusest" ja on oma lobapidamatusega juba ammu ema hulluks ajanud! Olen kindel, et teadlased kogu maailmast on tema jutukusele mingit ravi püüdnud leida, aga siiamaani tulutult. 
Oma juttude pealt tema küll midagi ise ei teeni. Need paneb kirja üks naine, kes sõidab paariks päevaks kohale, et siis aastaks kaduda ja jätta Manolito perekond, sõbrad ja tuttavad häbi kätte vaevlema, sest taaskord saab terve Hispaania nende juhtumistest teada. Esimesest raamatust on minu lemmikuks seik telediktoriga. Tahate täpsemalt teada? Lugege!

Manolito raamat (ja need kõik teised) on lõbus, eluline ja humoorikas lugemine. Loed ja muigad.

/.../ ...festivali kannab üle Carabancheli raadio. See on meie kohalik raadiojaam ja kuna neil mikrofonide jaoks eriti raha ei jätku, siis - nagu vanaisa ütleb - teevad nad saateid vana indiaani süsteemi järgi: avavad aknad ja karjuvad sealt välja.

Mulle meeldib. Või nagu Hispaanias öeldi ja ikka veel öeldakse: mola!!!! :)

0 köhatus(t):

Postita kommentaar