Tonje

teisipäev, 9. juuli 2013

See on tõepoolest hoopis midagi muud kui tavaline plastkelk. Tonje on silla juures veel enne, kui ta "sild" mõeldagi jõuab. Palavikuliselt otsib ta jalaga pidurit. Seal see pedaal ongi! Ta vajutab kõigest jõust, aga see on ilmselt liig. Kelk paiskub järsult küljele ja tuhiseb ühel jalasel üle silla. Tonje püüab kallet vähendada, ent siiis kaldub kelk hoopis teisele jalasele. Seda on võimatu juhtida. "Juhuuu!" hüüab Tonje, ja enne kui sõit õieti alata on jõudnud,  lendavad nad koos kelguga läbi õhu nagu kaks naljakat lindu ning maanduvad mütsti lumepuudrisse.

Maria Parri raamat "Vilgukivioru Tonje" on lugu punasejuukselisest tüdrukust, kes elab Vilgukiviorus ja on seal ainuke laps. Tema parimaks sõbraks on 74 aastane vana pahur Gunnvald.

Maria Parr on selle raamatu eest saanud mitmeid auhindu. Ühtlasi on nimetatud teda juba Norra Astrid Lindgreniks ning Tonjet "Emili, Pipi ja Ronja sulamiks". Raamatut lugedes võite sealt nende tegelastega sarnasusi leida küll. Näiteks kes teile esimesena lasteraamatu tegelastest silme ette tuleb, kui punaseid juukseid mainitakse - LOOMULIKULT Pipi. Oma krutskite tegemisel jääb ta Lindgreni Vahtramäe Emilile küll alla, kuid eks siingi ole oma sarnasust näha. Nüüd siis on jäänud see röövlitütar... Ronja ja Tonje. Juba nende nimed kõlavad sarnaselt. Kuid on üks omadus, mis neid kahte kindlasti ühendab... kangekaelsus. Sest ega neist kumbki enne oma jonni jätta, kui on saavutanud selle, mida tahavad.

Aga kuidas on lood raamatus oleva looga?
See ei ole ju ometi nendest kolmest raamatust kokku pandud. See on ikka hoopis teine lugu kui Pipi või Vahtramäe Emil või röövlitütar Ronja. Pealegi võiks igat raamatut mõne teisega võrrelda ja leida sealt nii mõndagi sarnast. Aga kust me teame, et autor nii ei tahtnudki või et see ainult meie kujutlusvõime tõttu sarnaneb mõne teise raamatuga. Kes tahab, see kindlasti  neid sarnasusi ka leiab, kuid igas raamatus on ikkagi oma lugu ja omad tegelased, kes tahavad oma lugejateni jõuda ja nendesse oma jälje jätta. Kas siis meeldimise või mitte meeldimise teel.

Seega on ka  Vilgukivioru Tonje üks omamoodi lugu tüdrukust, kes on küla ainuke laps. Mida teie peale hakaksite, kui terves ümbruskonnas ei oleks mitte ühtegi teist last? Koliksite ära? Igatahes Tonje seda küll ei teeks. Tema armastab oma küla ja kui lapsi pole siis tuleb tal endale teised sõbrad otsida. Miks mitte sõbrustada ühe pahura vanamehe Gunnvaldiga, kes teda üle kõige armastab. Pealegi on neil Gunnvaldiga koos väga lõbus. Eriti need pöörased kelgusõidud, mille nad koos ette võtavad.

Ühel päeval aga muutub Vilgukiviorus kõik. Tuleb välja, et Gunnvaldil on saladus, mida ta Tonje eest on aastaid varjanud. Kui Gunnvald ei taha sellest rääkida, otsustab Tonje selle ise teada saada. Mis saladus see oli, ma teile ei reeda, aga niipalju ütlen küll, et see oli ikka väga suur saladus. Isegi Tonje oli sellest teada saades vapustatud.

1 köhatus(t):

Diana ütles ...

Raamatu tõlkija Riina Hanso võitis sel aastal Paabeli Torni auhinna. Lähemalt loe siit: http://www.elk.ee/?p=8847

Postita kommentaar