Luugiga lehm

esmaspäev, 4. märts 2013
Ükspäev juhtus minuga raamatukogus üks kummaline lugu. Olin parajasti riiulisse raamatuid tagasi panemas, kui märkamatult sattus minu kätte üks raamat. Just nimelt märkamatult, sest ma ei mäleta, kuidas või millal ma selle sealt riiulist võtsin. Kuna raamatu pealkiri tundus selline teistsugune ja see raamat nii märkamatult mu kätte sattus, otsustasin selle läbi lugeda.

Raamat, mille eneselegi teadmata viisil välja olin valinud oli Tomi Kontio "Luugiga lehm." Ausalt öeldes on tegemist ühe üsnagi kummalise raamatuga. Kummaline oli raamatu peategelaste Vivan'i ehk Ivan'i ja Anja ehk Vanja kõne... mõtlete kindlasti, et mis selles siis kumalist oli. Ühel või teisel põhjusel ei olnud Ivan kunagi õppinud lausuma v-tähte sõna alguses, ja ühel või teisel põhjusel ei osanud Vanja kunagi öelda ühtegi täishäälikuga sõna ilma sinna v-tähte ette panemata.

"Vivan," ütles Vanja. "Kas sulle ei tundu, vet tollel vühel lehmal von luuk külje peal?"
Ivan, kes oli leidnud taskust paar pipratera uuris nüüd teraselt lehma.
"On ist jah, õeraas," vastas Ivan.
"Lähme vuurime natuke lähemalt," tegi Vanja etepaneku.

Teiseks oli kummaline see Hull Lehm, kes oli täis piimapurke, kefiiritüne, koorekannusid ja võikaste. Ning lisaks kõigele oli lehma sees isegi üks meierei tsisternauto. Ja mida kõike seal veel võimalik näha oli. Mina ei oleks uskunudki, et ühe lehma sees võiks nii palju erinevaid asju olla. Tagatipuks oskas ta veel lennata kah.

 "Kas me läheme lendama?" hüüdsid Ivan ja Vanja kooris. Ja nad tundsid, kuidas Hull Lehm noogutas, kuigi nad seestpoolt ta pead ei näinud.
Lehma tagumisest otsast hakkas kostma samasugust pladinat ja pupsumist nagu vanast mootorpaadist.
"No nii, lindberghid," ütles Hull Lehm. "Nüüd tõuseme taevasele lehmateele ja ületame Atlandi ookeani. Hoidke jämesoolest kinni, sest kohe läheb müdinaks. Siin läheb isegi koor vahule." 

Jutt iseenesest oli omamoodi põnev, tegevus arenes loos esines ka üllatavaid olukordi.  Isegi mõned pildid olid raamatus, küll ainult mustvalged, aga ikkagi pildid. Igatahes tahtsin ma sellega öelda, et seda raamatut kummalise kõnepruuguiga lastest ja Hullust Lehmast tasub juba oma kummalisuse pärast lugeda.

0 köhatus(t):

Postita kommentaar