Pudrumees

teisipäev, 5. veebruar 2013

Artur Jurini raamatus "Pudrumehike ja teisi muinasjutte" on neli muinasjuttu: Pudrumehike, Vaarikamoos, Kolm venda ning Pardike ja ahven Mart.

Muinasjutt Pudrumehikesest algab eidele ja taadile üsnagi hirmutavalt. Nimelt kaovad neil kõigepealt kaks kana ära ja seejärel hakkab pudrupoti kaas iseenesest kerkima kuni hoopiski kolksatades lauale kukub. Kui eite-taati oleks ilmaski osanud arvata, et potist hüppab välja parajalt suur pudrutükk, millel olid suu, nina ja silmad, poleks eit pudrupotti üldse pliidile podisema pannud.

"Eit mida sa siin potis küll kokku keetsid? päris taat ja hoidis igaks juhuks lauast veidike eemale. "Mis "mida"? See on tavaline neljaviljap-p-uder!" kokutas eit.
Pudrutükk hüppas natuke aega laual ringi ja hakkas siis inimkeeli rääkima: "Ärgekartke, olen Pudrumehike. Ma tulin teid aitama."

Miks pudrumehike abi pakkus ja keda ja mida ta päästeretkel nägi ja koges, peate ise välja uurima. Igatahes seiklust ja põnevust jagub loo lõpuni.

Seiklusterohked on ka teised lood selles raamatus.
Vaarikamoosi jutus hakkavad kõik kassi sõbrad talle moosi otsima. Kuna kassile meeldis üle kõige maailmas laulda, ei märganud ta, kui õues jahedaks läks ja nii ta haigeks jäigi. Kuna sõpradel kellelgi moosi polnud, tuli neil vaarikaid otsima minna. Otsirännak kujunes aga üle kivide ja kändude täis asjatut hirmu. Keda ja miks kardeti, uurige ise välja.

Kolme venna loos tuleb laisal, rumalal ja saamatul vennal minna metsa osatvipuu võrseid otsima. See aga ei olnud sugugi nii lihtne kui vennad arvasid. Nad kohtusid metsavaimuga, kes lubas neile need võrsed anda, kui vennad ülesande täidavad. Kuidas ja milliseid ülesandeid neil täita tuli ja kas nad said otsitavad võrsed?

Pardike ja ahven Mart võtavad ette eriskummalise reisi. Mõlemad armastavad vett ja veedavad enamiku ajast selles, kuid siiski mingil kummalisel põhjusel otsustavad nad metsa minna. Otse loomulikult tuli ka neil oma teekonnal ette raskusi.

Kõik lood on huvitavad ja kuigi lugude lõpp võib olla etteaimatav (lõppevad õnnelikult nagu muinasjutud ikka) ei vähenda see lugemiselamust. Võib isegi öelda, et see raamat on ka sõpradest, abivalmidusest ja koostööst. Sest just neid omadusi läheb neis lugudes kahtlemata tarvis.

Igatahes on see mõnus lugemine nii suutele kui väikestele. Kes veel kirjatähti ei osaka saab lugeda sama raamatut ka trükitähtedes.

0 köhatus(t):

Postita kommentaar