Ööjalutuskäik

teisipäev, 4. detsember 2012
Joonas näitas paremale. Mina(vanaema) hüüdsin vingudes: "Eiiii!"
"Lähme siis vasakule." Mina vingusin jälle "eiii!"
"Meie läheme ees, sina kõnni meie järel."
"Eiii!" Ja marssisisn kõige ette.

Ööjalutuskäik on juba pikka aega oma järjekorda oodanud, kuid ikka ja jälle on midagi vahele trüginud....  ma pidasin siin silmas ikka selle nimelist  raamatut, mitte öist jalutuskäiku, kuid ega sedagi pole ammu enam teinud. Praegu oleks ju eriti ilus mööda lumiseid radu kuuvalges jalutada... Nüüd aga raamatu juurde tagasi. Lõpuks siis otsustasin selle ilmtingimata läbi lugeda, enne kui jälle mõni raamat ette jõuab. Ja ma ei pidanud hetkekski seda otsust kahetsema.

Tiia Soasepp on kirjutanud raamatu vanaemast ja tema lastelastest. Muidugi on siin raamatus juttu ka vanaisast, sest mis vanaema see ilma vanaisata on, kuid tema roll siin raamatus on küllaltki väike. "Ööjalutuskäik" on lugu sellest, kuidas vanaema ikka ja jälle lastega pikki jalutuskäike ja muud põnevat ette võtab.

Näiteks ühel päeval, kui kaks vanemat last (lapselapsi oli tal 6) ja nende vanemad Madonna kontserdile läksid, hakkasid nooremad jonnima ja tahtsid ka minna. Kuid see ei tulnud kõne allagi. Ka väiksemad ei jätnud oma jonni enne, kui vanaema lubas neile ise oma kontserdi teha. See rahustas lapsed maha ning vanaemal ei jäänudki siis muud üle, kui pööningult kõik vajalikud asjad riided ja paruka, maskid, koomilise kübara, kommid, limonaadi ja palju muud ära tuua. Pakkis need oma seljakotti ja nii asutigi teele. Üheskoos mindi vana lagunenud karjalauda juurde, kus seisis suur traktorikäru. Vanaema lasi ühe külje luugi  alla ja lava oligi valmis. Nüüd lubas ta selle lastel ära kaunistada.
Kui publik oli istuma sätitud tuli lavale ronida ja laulma hakata. Ehmatusega taipas vanaema, et ta ei oska ju sõnagi inglise keelt. Kuid laulma ta pidi, sest nii oli lastele lubatud. Ta hakkas laulma seda mis pähe tuli....kõigepealt Gingle bells, siis rockabilli rokki.
Edasi laulis vanaema juba ritta seades selliseid sõnu, mis talle aga inglise keeles pähe tulid. Osa laulust nägi välja selline:

"Fail, edit, view, tools, message, help, delete," lõõritasin püüdlikult arvutisõnu.
"Home and away. The bold and the beautiful," tuletasin meelde seebikaid.
"My name is Nipitiri, yesterday, " lollitasin niisama.
.... "Best, best best, ma olen suidzulest."
 /Loost Madonna kontsert/

Vanaema laulis niikaua kuni enam ei jaksanud,  siis andis ta lastele võimaluse esineda.

Minu arvates oli see oli üks lõbusamaid lugusid selles raamatus. See oli kuidagi nii südamlik ja soe, kuidas vanaema püüdis iga hinna eest lastele lubatud Madonna kontserti anda. Ausalt öeldes tahaksin ka mina kunagi just selline vanaema olla, kellel on oma lastelaste jaoks alati aega ja tahtmist nendega tegeleda. Avastada koos lastega ka enda jaoks midagi uut ja põnevat.

Selles raamatus on veel mitmeid lugusid vanaema ja lastelaste tegemistest. Juttu tuleb lombakatest lastest, vaarikalutikatest, rebasekakast, kaisukarust, pööningust, jõuludest, sõimamisest ja paljust muust. Lugemislusti jätkub kogu perele.

0 köhatus(t):

Postita kommentaar