Anni Manninen

kolmapäev, 11. juuli 2012
Marja-Leena Mikkola (kahekordne Soome kirjanduspreemia laureaat) raamatu "Anni Manninen" peategelaseks ei ole tavaline tüdruk. Ta on üks roheliste silmadega punapäine tüdruk, kes juba viie aastaselt teab, et temast peab saama nõid. Ja just nimelt üks imekaunis nõid, kelle nimeks on Adelheid.

Anni Mannineniga hakkab juhtuma igasuguseid salapäraseid asju. Öösiti, ku ta on magama jäänud tuleb tema akna taha Uduhobune, kes viib ta  Mustasoosse. Mustasoos elavad täiesti tavalised loomad, kes on mures oma järve pärast. Nimelt on selle hõivanud üks ennast täis nirk, kes koos oma bandega ei taha teisi soo elanikke sinna ligi lasta. Anni abiga õnnestub soo selle nirgi käest päästa. Kuid see ei ole ainus juhtum...neid on veel, kuid kõike ma teile välja ei räägi, sest muidu pole enam põnev lugeda.

 Anni armastas väga puid ja lilli, ja et nende oma õues kasvas ainult üks vaher ja mõned pihlakad, siis tegi Anni pikki jalutuskäike ümbruskonda. Üksinda olles laulis ta laulukesi, mis ta ise oli sepitsenud:

Anni Manninen käib ringi
mööda metsateid. 
Ega tema ole mingi
suur ja võimas nõid.

Punajuustel kuldne sära, 
ahtakene vöö - 
Anni Mannist tunda ära
oleks lihtne töö.

Kasetohu leivaks muudab,
kivid herneiks said.
Anni Manninen ju suudab,
mida soovib vaid.

Vaiku pruugib tema toiduks,
ja pohlamarju ka.
Teda vihastamast hoidu,
sest et nõid on ta.

 Anni Manninenil ei olnud sugugi kerge elu. Tema ema oli pikalt tööl, et neile raha teenida ning isa oli kuskil kaugel tööl, kuid ei ole enam aastaid nendega ühendust võtnud. Naabritädid arvasid, et isa ei tulegi enam tagasi, kuid Anni ei uskunud seda. Ja tal oligi õigus...Kuid kui isa lõpuks tagasi tuleb, ei taha Anni teda omaks võtta ja isa otsustab uuesti ära minna. Kuidas lõpeb lugu isaga, lugege samuti ise.

0 köhatus(t):

Postita kommentaar