Mustkunstniku elevant

laupäev, 16. juuni 2012
"Elevant," ütles ennustaja.
"Mida?" küsis Peter. Ta tegi silmad lahti, olles kindel, et oli valesti kuulnud.
"Sa pead järgnema elevandile," ütles ennustaja. "Tema viib su kohale."
Peteri süda, mis oli rõõmust üles hüpanud, vajus aeglaselt tagasi oma tavapärasesse asukohta. Peter pani mütsi pähe. 
"Te teete minu kulul nalja," ütles ta. "Siin ei ole elevante."
"Sul on õigus," lausus ennustaja. "See on kindlasti tõde, vähemalt praegu. Aga ehk oled sa märganud: tõde muutub kogu aeg." Ta pilgutas Peterile silma. "Oota natuke," ütles ta. "Küll sa näed." 

Öeldakse küll, et raamatu üle ei tohi kaane järgi otsustada, aga alati ei pea see paika. Kate DiCamillo "Mustkunstniku elevant" oli täpselt nii maagiline ja mõistatuslik lugu nagu ma ootasin ja lootsin. Yoko Tanaka joonistatud hallid säravad pildid on oluline osa jutust. 

Peter Augustuse vanemad on surnud. Üle kõige maailmas tahab poiss üles leida oma väikest õekest Adelet ja selleks peab ta ennustuse kohaselt... jah, lugesite juba isegi. Jaburdusena tundunud ennustus saab uue tähenduse, kui samal õhtul üks ehmunud elevant täiesti ootamatult Baltese linna kukub.
See on üks südamlik ja soe lugu unistustest, perest, hoolimisest ja sellest, mis oleks kui... kui lihtsalt prooviks.
Ja kui ma saaksin raamatu sisse minna, siis süütaksin ma õhtul Baltese linnakeses laternaid ning vaataksin, kuidas lumi tantsiskledes taevast alla langeb.

1 köhatus(t):

Diana ütles ...

Hea meel oli teada saada, et 15. novembril sai see raamat Paabeli Torni auhinna.
Lähemalt saad lugeda aadressil:

http://www.draakonkuu.blogspot.com/2012/11/paabeli-torni-auhinna-voitis.html

(kopeeri ja kleebi)

Postita kommentaar