Mina niimoodi ei mängi!

reede, 27. aprill 2012
"Pealegi pole vaesel onu Juliusel vaja arsti juures ja ravil käia," ütles Karlsson. "Selle asja klaarin ma ise ära. "
"Mismoodi?" küsis Väikevend. "Sina ju ei tea, mis ravi on vajalik, kui keegi on kerest kange?"
"Või mina ei tea?" küsis Karlsson. "Ma luban, et teen onu Juliuse niisama kärmeks ja liikuvaks nagu hurdakoera! Selleks on olemas kolm viisi."
"Missugused need on?" küsis Väikevend kahtlustavalt.
"Tirriteerimine, tembutamine ja figureerimine, " kostis Karlsson. "Mingit muud ravi pole tarvis."

/jutust "Karlssonile meenus, et tal on sünnipäev"/

Lugesin Astrid Lindgreni parajalt kõhukast raamatust väga ilusast, ülitargast ja parajalt paksust mehest oma parimais aastais. Arvake ära, kes see on? Jah, peale selle on ta ka maailma parim lapsehoidja, maailma parim tembutaja, maailma viisakaim, klassi parim õpilane ja üldse maailma parim Karlsson. Väikevennal on vedanud, et tal selline sõber on. Karlssoniga ei hakka kunagi igav. Kukleid, pannkooke ja viieööriseid tuleb küll rohkesti varuda ja vahel veega üleujutatud esikut kuivatada, aga see kõik on tühiasi! Peamine on, et nalja saaks, sest muidu Karlsson ei mängi ja nalja saab Karlssoniga alati. Karlsson teeb kukli-tirriteerimist, hirmutab Majasokku Vaasalinna Väiketondiga, tembutab kahe varganäo Fille ja Rullega, maalib pilte... Karlssoni maja juba on isemoodi.

Väikesed majakesed katusel võivad olla tõeliselt hubased, eriti niisugused majakesed, nagu Karlssoni oma. Karlssoni majakesel on rohelised aknaluugid ja väike eestrepp, kus on suurepärane istuda. Seal võib õhtuti vaadata tähti, ja päeval võib seal juua mahla ning süüa kooke, muidugi juhul, kui koogid on olemas. Öösel võib trepi peal magadagi, kui majakeses tundub liiga palav olevat, ja hommikuti ärgates näeb sealt, kuidas päike tõuseb kaugel Östermalmil majakatuse kohal.

Ja kui kellanöörist üks kord tõmmata, siis lendab Karlsson, propelleri põrisedes aknast sisse. Vaadake ainult ette, et teie häbematult kallites saiades oleks ikka piisavalt kaneeli ja ema oleks palju putru teinud.

Karlsson toppis viimase lihapalli suhu, lakkus sõrmed puhtaks ja ütles: "Selles majas ollakse küll toiduga natuke kitsid, aga muidu meeldib mulle siin päris hästi. Võib-olla ma isoleerin ennast ka siia. "
"Sa armas Mooses!" ütles preili Sokk.
Ta kõõritas Karlssoni ja viimseni tühjaks saanud kandiku poole.

0 köhatus(t):

Postita kommentaar