Eikeegi eikusagil

reede, 16. märts 2012
 Kui keegi muudkui korrutab, et tal on millestki savi, siis tegelikult on see tal ikka väga hinge peal. Muidu ta sellest ei räägiks. Kui keegi (loe: Linda-Mari Väli) kirjutab raamatu pealkirjaga "Eikeegi eikunagi eikusagil", siis see eikeegi tahab väga olla keegi kunagi kusagil, ainult see "kuskil" on veel leidmata või nõuab ümberkorraldusi ühiskonnas ja mõtlemises.

See oli üks nendest raamatutest, kus tegevus oli teisejärguline ja mõtted tungisid esile. Neli noort (Maria, Tõnn, Agnes ja Fredi) hõivavad tühja lagunenud maja Tallinnas ja proovivad teistmoodi elada. Nad proovivad hüljata tarbimishulluse ja tänapäeva maailma asjakultuse ning leida oma elu, oma paika.

See ei ole mingi mässule õhutamine vaid pigem vaikne kulgemine. Kuigi raamatust kiirgavad mõtted mulle meeldisid (ehk siis: ostame vähem ja hoolime rohkem), jäi jutt kuidagi napiks ja tuimaks. See raamat on mingil moel sarnane  Salingeri teosega "Kuristik rukkis" (vastavad viited on isegi olemas), aga kui Salingeri raamat  mulle väga meeldis, siis "Eikeegi eikunagi eikusagil" ei olnud kuigi huvitav lugemine. Ei köitnud, ehkki mingeid mõtteid andis.

Ma ei soovita seda raamatut. Ma ei soovita seda, sest "Eikeegi eikunagi ei kusagil" lugeja on keegi, kes kunagi kusagil selle raamatu ise üles leiab. 

/.../"ma pidin koolis tseeveed kirjutama, veidi enne põgenemist, et harjutada seda tööotsimise ja täiskasvanuelu ja kõige säherduse värki. Aga arvake ära, mida õbi meile terve pika tunni vahutas? Jestas, ta muudkui vahutas, et ainult head peab enda kohta kirjutama ja mitte halba kirjutama, sellist titejuttu, kuni lõpuks asja tuumani jõudis, selleni, mis tal vist kõige rohkem südamel kripeldas. Ta ajas nimetissõrme tähtsalt püsti ja teatas pühalikult, et ega siis, kui meil korralikku tseeveed ei ole, et ega me siis ennast ikka "maha küll ei müü". Täpselt nii ta ütleski - maha ei müü. Ja muudkui korrutas ja korrutas seda, nagu oleksime me mingid robotitest orjad, keda tema nüüd sobivate sõnumite lainepikkusele peab programmeerima - korrutas ja korrutas ja korrutas. Nii et sure või maha, kui ennast maha ei müü."
/lk 92 (Tõnn)/

0 köhatus(t):

Postita kommentaar