Kohutav lasteraamat

kolmapäev, 22. veebruar 2012

Ühe õppeainega seoses olen sattunud lugema ka vanemaid lasteraamatuid. Üheks selliseks oli Karl-August Hindrey "Lõhkiläinud Kolumats".

Pean tunnistama, et mulle tundus see kõige kohutavama lasteraamatuna üldse. Esimene reaktsioon, mis seda lugedes tekkis - Kuidas saab keegi kirjutada lastele lugusid sellest, kuidas kedagi tapetakse või keegi oma pisarate sisse ära upub?

See tundus minu jaoks täiesti arusaamatuna. Aga kui ma järele mõtlesin, siis leidsin, et seal peitub tegelikult ju ka midagi õpetlikku ning lastekirjanduses leidub ikka raamatuid, kus õpetetakse lastele käitumist ning näidatakse, mida võib või ei peaks tegema.

Pärast sellist mõttepausi, ma seda nii kohutavaks enam ei pidanud. Kas teate miks?

Sest lisaks õpetlikule sisule, mille tulemusena saab teada, mis võib juhtuda kui sa liiga palju nutad ("Piripilli -Liisu" lugu), on sellel veel häid külgi. See raamat ja need lood jäävad meelde tänu riimidele, mida on kasutatud.

Kuid siiski hoolimata sellest, et ma seda enam kohutavaks raamatuks ei pea, see mulle ikkagi ei meeldi. See tõesti jääb meelde, kuid miskipärast meenubki pigem see negatiivsem pool. Mulle meeldib, kui lasteraamatutes on rohkem positiivsust, mis pärast raamatu lõppu kõlama jääks.

Õnneks on praegusel lastekirjandumaastikul hulgaliselt mulle meelepäraseid teoseid.

0 köhatus(t):

Postita kommentaar